Talu vanad õunapuud.

Selle postituse pühendan oma blogi truule lugejale ja Rauma talu perenaisele.

Pikka juttu siin ei tule. Pildid ja väike kommentaar juurde. Kahjuks ei leidnud ma päris esimesi pilte, millised puud olid siis, kui ma kolm aastat tagasi Mardile läksin. Inimese mälu, vähemalt minu oma, on küll hetkel nii lühike, et isegi seda vaatepilti enam ei mäleta.

Aga minu lemmik õunapuu.

Mõnusalt viltu kasvanud. Vana paargu ja saarte kõrval. See aasta kevad sai paar saart kaenlast maha võetud, nüüd kasvatab puu mõnusasti paremale poole ka oksa. Õunad muide, on väga maitsvad.

Puu number kaks.

Siin ma olen koguaeg mõelnud, et kumb oli ennam, kas õunapuu või vaher? Et kui õunapuu, siis miks lasti vahtral kasvama hakata, kui vaher, siis.... Igatahes hetkel on tulemus väga armas, mõnusasti üksteise kaisus, kasvades ja kohandudes üksteisega.

Puu kolm.

Sellel puul on muide väga maitsavad hilised sügisõunad. Esimene sügis õnnestus neid süüa, eelmisega läks nii, et kui nii öelda eelnevalt lahkusin, olid õunad veel toored, kui järgmine kord tulin, olid sead kõik nahka pannud. Loodatvasti läheb see aasta minul paremini, kui metsanotsudel. Seda puud on nüüd mitu korda lõigatud, viimati just nüüd augusti lõpus. Meenutuseks pilt üleeelmise aasta varakevadest.

Maja taga oli mul suht selline metsatukk, selle ääres ka paar õuanpuud. Esimene õunapuu sai esimene kevad kohe lõigatud, teine see aasta kevad. Enam ei ole ka metsatukka.. esmalt siis pilt eelmise aasta kevadlõiksuest, et saada aimu, mida mina lõikuse all mõtlen ja ehk annavad mahavõetud oksad aimu, milline oli puu ennem lõikust.

Seda puud sai lõigatud ka see kevad ja ka nüüd augustis. Usun ja loodan, et sellest puust saab veel asja!

Tagumisel õunapuul on väga maitsavad õunad ja nüüd kus metsa enam kaenals ei ole, saab hakata ta normaalselt kasvama jälle. Kusjuures sellel puul sai mahavõetud õunapuu täiesti kõrval kasvav vaher või saar, e i mäletagi enam kumb. Kummaline, et eelmised elanikud ei hoolinud mitte millestki. Nüüd peab olema vaid silma, et ilus puu kujundada, oskused ja tedmised tulevad ajaga.

Kohe maja otsas on kaks õunapuud. Ütleme, e t sellised üsna õnnetud. Aga mul jällegi on usku ja jällegi ei ole südant, et neid mahavõtta. Mahavõtsin vahtra nende kõrvalt. Selleks et nad valgust saaks ja uusi oksi kasvataks. Ja kui uued oksad kasvama hakkavad, saanu juba minna tugeva lõikuse kallale. See kevad sai tehtud selline eel ilulõikus.

Piltide peal ei ole just kõik kõige paremini näha aga............ Mõne aasta pärast uued pidlid ja veendume, et mu usul on jõud.