Talu saamis lugudes kindlasti kirjutasin eelmiste elanike (peremeesteks ei tihkaks neid kutsuda) keerulisest ja raskest elust. Minu asi ei ole nende üle kohut mõista, tegudest ja võlgadest rääkida.
Kuid ühest asjast siiski. Nimelt kui asi oli nii kaugel, et lõpuks oli aeg lõplik ostu-müügi leping sõlmida, tuli välja, et Mardil oli pant peal. Intress muudkui tiksus. Minu jurist uuris välja, et nende Karja korter võetakseks võlgade katteks käest. "Ivar, ära jama, maksa ise see pant ära, muidu jääda sa ka talust ilma!" - ütles ta mulle. Nii sai tehtud. Ostu-müügi tehingu päeval sõlmisin Annega veel ühe lepingu, laenulepingu. Ütleme nii, et summa ei ole väga suur aga mitte ka väga väike. Teades inimeste olukorda, andsin terve suve veel aega, kuumakse jätsime notariga piisavalt väikseks, et igakuine tagasimakse summa ei oleks väga ülekäiv. 02.09.2008 pidi olema esimene tagasimakse päev. Saatsin Annele smsi, et seda meeldetuletada. Vastuseks sain- "Tere! Ma alles hakkasin tööle. Mul läheb palgast see summa maha korteri maksuks, mis pidin Teile maksma ja pealegi on minu palgapäev 10-ndal."
Kevadel 2009 saatsin Annele tähitud kirja meeldetuletusega ja andisn ülevaate ka juba võlana üleval olevast summast ja viivise suurusest, mis selleks ajaks on kogunenud. See kiri tuli aga mulle tagasi. Helistasin Leisi postkontorisse, et milles asi. Vastuseks kõlas- "Anne ei käi kunagi oma kirjadel järgi." No jah, ega see esimene ja viimane tähitud post talle ei olnud.
Suvel nägin Annet Angla päevadel. Kuidagi ei olnud südant hakata sellisel toredal päeval küsima, et millal oma võlga maksma hakkad. Sai niisama paar sõna juttu räägitud.
Ja nii on aeg läinud, Anne ei ole sentigi tagasi maksnud, 02.02.2010 saab lepingu järgi täis aeg, millal võlg peab olema tasutud.
Kahju küll, nii hea inimene ma nüüd ka ei ole, et selle asja unustan, pean pöörduma kohtu poole.
Või on Annel alternatiiv välja pakkuda?
No comments:
Post a Comment